Uudised ja sündmused DS 3 Performance - hella hingega riiukukk

Lisatud 18.07.2017

Autor: Kaido Soorsk, Whatcar?

Ennevanasti tahtnud kõik tüdrukud baleriinideks või modellideks saada, täna aga näeme enamikku autotootjatest rüselemas millegi müstilise „preemiumi“ suunas. Iga teine uustulnuk olevat sihitud sellesse segmenti ja ma ei imestaks, kui mõni noobelbränd ütleks viie aasta pärast uue mudeli esitlusel tähelepanu saavutamiseks, et nad tegid ühe täiesti tavalise sõiduki. Enamasti püütakse teid ära võluda parema varustuse või polsterdusega, mis ei meenutaks katsudes pinalikaant, ent osadel tootjatel näib tõepoolest tõsi taga olevat, nagu näiteks Citroënil enda DS-mudelitega.

PSA-kontsern koondas eneses kunagi kolme automarki, milleks olid Citroën, Peugeot ja manalasse varisenud Talbot, aga ükski neist ei olnud preemiumbränd, mida Citroën 2009. aastal usinasti parandama tormas. Uue noobelmargi nimeks pandi 1955. aastal esitletud kultusauto auks DS Automobiles, aga esimese pääsukesega tuldi välja alles 2014. aasta alguses. Selleks sai tähisest Citroën vabastatud DS 3, mille õnnestunud kujundus ei tekitanud omal ajal hingamispuudulikkust mitte ainult MINI leeris, vaid ka ülejäänud noobelluukpärade seas (Audi A1, Alfa Romeo MiTo jne). Seega – kui te arvate, et neil piltidel on morni pilguga Citroën, on teil osaliselt õigus, ent maaletooja kuuldeulatuses võib sellele järgneda füüsiline noomitus.

Morn küll, aga mitte Citroën

DS 3 ehitati mudeli Citroën (vabandust) C3 platvormile ja toodi müügile kolmeukselise luukpärana, millel oli lisaks tavapärasele kerele valikus ka avatava katusega versioon. Uustulnukal õnnestus 2009. aastal saavutada Euro NCAP turvatestis viie tärni vääriline tulemus, tänu õnnestunud kujundusele pole selle välisilme müredaks läinud ka 6 aastat hiljem ning auto meeldejäävaimaks detailiks on ilmselt kepsaka kujundusega B-piilar. Kujundusalases lahingus keeras DS 3 järjepanu tüseneva MINI armutult selili ning meeldejääva komplekti loomises saavad ostjadki kaasa rääkida, sest nende päralt on hulk kujunduspakette, kontrastses toonis värvitavad katus ja armatuurlaud ning palju muud seesugust.Erimudel DS 3 Performance pole aga mitte üksi kiireim DS, vaid ka nobedaim Citroënide hulgas (ma jälle vabandan), mis helbivad suutlikkuse suppi auklike lusikatega. Erimudeli 1,6-liitrine R4 arendab turbokompressori toel 153 kW/208 hj ja 300 Nm (3000 p/min), mis kantakse teele kuuekäigulise käsikäigukasti ja piiratud libisemisega diferentsiaali vahendusel. Põhimõtteliselt on tegu justkui luksuslikumas seades erimudeliga DS 3 Racing, kuid sellele versioonile viimati nimetatud tükki ei pakutud, olgugi see libedal pinnal RANGELT soovituslik lisa. Nii pääseb ka jäistes oludes foori tagant end siniseks vihastamata liikuma.

Kuidas ta maanteel sõidab?

Meeleolukalt, aga mitte säärase reipusega kui ulaka välimuse põhjal eeldada võiks. Auto loojad on pannud selle mudeli pendeldama luksuse ja sooritusvõime vahel ja mattmusta riietatud tänavakakleja ei suuda otsustada, kummas äärmuses ta tegelikult olla soovib. Siledal maanteel saab kiita sõidumugavus, täpne roolisüsteem ja mootori paindlikkus – vedama hakkab see ca 1800 p/min juures ning täie raha eest umbes 2 korda kõrgemal – ent jäik vedrustus paneb halval teel auto rahutult hüplema ning noobelmargile pole iseloomulik ka sõitjateruumi tungiv rehvimüra (maanteel 84-87 dB).

Samas on auto kurvisuutlikkus ja suunakindlus jällegi nii head, et mina lepiksin ka säärase vedrustusega, aga kardan, et vähemasti pooled ostjad pole siinkohal sama meelt. Nuhtlema peab ka roolitunnetuse puudumist, millest on tõsiselt kahju, sest roolisüsteemi vastusurve ja auto üldine tunnetus on taas head. Viimane tõi koos piiratud libisemisega diferentsiaaliga kastanid tulest ka lahtise kiviklibuga kaetud kruusateel, kus DS 3 osutus hõlpsalt arusaadavaks ja lihtsalt hallatavaks kaaslaseks. Miinuspoole tuleb kirjutada aga puudulik müraisolatsioon, sest auto põhja tabav kivivaling kostab autosse liialt selgelt.

Selge siis, aga linnas?

Vastuoluliselt nagu maanteelgi. 208 hj arendava mootoriga väikeauto võiks olla linnas tegija, et täpset paigaltvõttu raskendab tundetu siduripedaal ja liialt pika liikumisega käigukang. Ei, tegemist ei ole aeglase autoga – 100 km/h saavutatakse 6,5 sekundiga – aga see pole ka nii reibas, kui ühelt 1175 kg kaaluvalt autolt eeldada võiks. Nõelumine eeldab palju käiguvahetusi, ent rahumeelsemal sõidul võib käike vahetada ka üle ühe ja ettenägelik sõidustiil saab autasustatud väikese kütusekuluga. Väga kerge gaasijala korral on hõreda liikluse korral linnas saavutatav ka 5,5 l/100 km, proovisõidu keskmiseks kujunes aga 7,8 l/100 km kohta.

Peategelane ei hammusta liikuma hakates nii valusalt kui võrreldav MINI Cooper S või kontsernisisene kloon Peugeot 208 GTI, ent liikuma saades on tegu lõbusa autoga, millega saab kurvide kaskaadis rivaalide eest mängeldes kaduda või pea pidurdamata kõrvaltänavasse sisse keerata. Paindlik mootor võimaldab linnas mugavat sõitu, ent nõeluma hakkamine eeldab tukkumisest virgudes kindlasti ka käiguvahetust. Väljavaade on eeskujulik ja eriti saavad kiita madalale paigutatud mugavad sportistmed, mis ON nägusad ja hästi toetavad. Mugav detail on veel istmepadja kõrge serv, mis paindub sisenedes kergesti teistpidi, lubades niimoodi hõlpsamalt istet võtta. Viimase negatiivseks kaasandeks on aga kiiresti pragunev nahk, sest proovisõiduki istmeserval olid juba murdejooned sees.

Vasaku jala reede

DS 3 Performance on lõbus luukpära, mille välimus, kergus, kurvisuutlikkus ja omapära kaaluvad puudujäägid kuhjaga üles. See on suurlinna passiv aksessuaar, mis räägib omaniku heast maitsest ja ostujõust ning on tänu kompaktsusele suurematest liigikaaslastest hoomatavalt praktilisem. Esimene rida on mugav ka suurt kasvu reisijatele, kuid tagaiste on kas lastele või siis kompsudele. Teoreetiliselt paneb sinna ka täiskasvanu, ent siis tuleb põlved vastu armatuurlauda suruda ka eespool istujal. Sisenemine-väljumine on tänu harjunust eespool asetsevale püstisele A-piilarile oluliselt mugavam kui moodsatel autodel tavaks, kuid kitsastes tingimustes parkides tuleb arvestada ka pika uksega.

Veider, et DS-mudelitega just väikseimast autost alustati. Loogilisem olnuks end kehtestada suure sedaani või maasturiga, mis on valikusse jõudmas alles lähitulevikus. Luksusautot meenutab DS 3 Performance’i korral ainult selle jabur hind – 32 500 eurot, ehk soodushinnaga 26 900 – mis igasuguse huvi selle iseenesest põneva auto vastu ära nullib. Aga olgu see lugu neile kasulikuks vihjeks, kui midagi seesugust lähitulevikus pruugituna osta soovivad. MINI teeb kõike sõitu puutuvat pisut paremini, kuid DS 3 Performance võidab teda originaalsuse ja stiili osas. Ja eriseeriast DS 3 Racing on see nii mugavam kui ka praktilisem, sest viimasel pole piiratud libisemisega diferentsiaali, mis peaks olema kõigil esiveolistel „paugutajatel“ kohustuslik varustus.

Meeldis: väliskujundus, juhitavus, jõuline mootor, auto kergus, esiistmed ja võimalused isikupärastamiseks.

Ei meeldinud: soovida jättev roolitunnetus, rehvimüra, vedrustuse jäikus, võistlejatele pisut alla jääv koostekvaliteet ja tagaistmete ees olev jalaruum.

DS 3 1,6 GT Performance

Mootor: R4, otto.

Baashind: 32 500 eurot (tutvumishinnaga 26 900).

Võimsus: 153 kW / 208 hj @ 6000 p/min.

Pöördemoment: 300 Nm @ 3000 p/min.

Aeg 0–100 km/h 6,5 s.

Tippkiirus: 230 km/h.

Keskmine kütusekulu: 5,4 l / 100 km.

CO2 pääst: 125 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus: 3954/1715/ 1458 mm.

Telgede vahe: 2464 mm.

Pakiruumi maht: 285 liitrit.

Tühimass: 1175 kg.